Argooni kaarkeevitus nõuab väga ranget elektroodimaterjali valikut, mis hõlmab mitut põhielementi:
Esiteks stabiilsus kõrgel temperatuuril: see on elektroodimaterjali esimene katse. Keevitatud kõrge temperatuuriga keskkonnas peab elektrood olema väga stabiilne ja mitte kergesti sulama ega põlema. Vastasel juhul ei kulu mitte ainult elektrood ise kiiresti, vaid see võib põhjustada ka kaare triivimist, muutes kaare ebastabiilseks. Asja teeb hullemaks see, et pärast elektroodi sulamist võib selle materjal sattuda sulamisbasseini, saastades keevisõmbluse, põhjustades keevitusvigu ja mõjutades keevisõmbluse kvaliteeti.
Teiseks, elektroonilise emissiooni võimsus: suurepärasel elektroodimaterjalil peaks olema väike väljapääs, eriti kõrge temperatuuriga keskkonnas, peaks olema suurepärane termoelektriline kiirgusvõimsus. See tagab stabiilse elektronide juurdevoolu keevitamise ajal, säilitades nii kaare järjepidevuse ja stabiilsuse.
Kolmandaks voolu kandevõime: elektroodi materjalil peab olema hea juhtivus ja soojusjuhtivus, et taluda suuri voolusid ilma ülekuumenemiseta. See tagab keevitusprotsessi stabiilsuse ja tõhususe.
Neljandaks, suurepärane töötlusjõudlus: elektroodi pind tuleb peeneks lihvida, et tagada selle mõõtmete ja otsanurga täpsus. See mitte ainult ei paranda elektroodi kinnitustäpsust ja juhtivuse usaldusväärsust, vaid aitab ka säilitada kaare stabiilsust, nii et kaare soojus on kontsentreeritum.
Viiendaks, madal radioaktiivsus: teatud elektroodide materjalid, kuigi nad on võimelised kiirgama elektrone, võivad olla radioaktiivsed ja kujutada endast potentsiaalset ohtu inimeste tervisele. Seetõttu on elektroodide materjalide valimisel oluline jälgida, et need oleksid mitteradioaktiivsed või väga madalad.
